Riigiinfo: Hispaania

Hispaania asub Lõuna-Euroopas ning jagab koos Portugaliga Pürenee poolsaart. Hispaania on maailma kõige populaarsemate turismi sihtkohtade hulgas – aastas külastab seda riiki 50–60 miljonit turisti. Nii Hispaania põhiterritoorium kui ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaari saared ja Vahemeres asuvad Baleaari saared on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega merede poolest. Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. Selle peamiseks põhjuseks on maa kirev ajalugu. Hispaanias on ka mitmeid usuga seotud tähtsaid paiku ja seda nii katoliiklaste, islamiusuliste kui ka judaistide jaoks. Hispaanias on koguni 42 UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat objekti.

Ametlik nimi: Hispaania Kuningriik (Reino de España)

Pindala: 504 645 km2

Rahvaarv: 46 704 300

Rahvastikutihedus: 93,5 elanikku km² kohta

Pealinn: Madrid

Suurimad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla, Zaragoza

Ametlik keel: hispaania

Valuuta: euro

Ajavöönd: CET

Riigi suunakood: +34

Elekter: 220 V

Geograafia

Tänu oma asukohale Edela-Euroopas ning vaid 14 kilomeetri kaugusel Aafrika mandrist mängib Hispaania olulist rolli Vahemere piirkonnas. Riik jaguneb geograafiliselt väga erinevateks valdkondadeks ning on seetõttu uskumatult ilusa ja mitmekesise maastikuga.

Kliima

Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi kliimat kujundavad Aafrika manner, Atlandi ookean ja siinse maastiku omapärad. Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas: Hispaania kaguosa sademetehulk aastas (200–300 mm/m²) on väikseim Euroopas. Üle 3000 tunni päikesepaistega aastas ei ole üllatav, et Hispaania on üks Euroopa soojemaid piirkondi.

Viisa

Eesti kodanikule on Hispaaniasse reisimine viisavaba.

Eesti kodanikud võivad siseneda Hispaania territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel, mis peavad kehtima kogu plaanitava reisi vältel.

Raha

Hispaanias on kasutusel euro. Enamikes kohtades saab tasuda ka deebet- ja krediitkaardiga.

Riigipühad

Järgnevatel päevadel on tavaliselt puhkus:

1. jaanuar – uusaasta

6. jaanuar – kolmekuningapäev

märts/aprill – suur neljapäev

märts/aprill – suur reede

1. mai – kevadpüha

25. juuli – Püha James apostli pidupäev

15. august – Neitsi Maarja taevaminek

12. oktoober – Hispaania rahvuspüha

1. november – kõigi pühakute päev

6. detsember – konstitutsioonipäev

8. detsember – Inmaculada püha

25. detsember – jõulud

Lisaks nendele pühadele tähistatakse Hispaanias veel mitmeid regionaalseid pühasid, mille tõttu koolist ja töölt vabu päevi on oluliselt rohkem kui Eestis. 

Toit

Hispaania köök on tüüpiline Vahemeremaade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklažaanide, pipra ja oliivide rohkus. Kuna Vahemeremaade road on sarnased, võib nii mõnigi hispaania hõrgutis meenutada itaalia või prantsuse köögi toite. Hispaania köök on väga lihtne, siin domineerivad aed- ja juurviljad talupoegade söögilaualt – sibul, küüslauk, pipar, maitseroheline. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel eksperimenteerida, on igal roal hulgaliselt eri variante (raske on mõista, milline neist on põhiline). Sellel maal serveeritakse mitmesuguseid salateid ja aedvilju praetult eraldi roana ning ka garneeringuna kalatoitude juurde. Hispaanlased armastavad väga roogasid kalmaaridest ja krevettidest. Tõenäoliselt kaks kuulsaimat Hispaania rooga on paella (riis saab iseloomuliku kollase värvuse safrani maitseainest) ja tapas (väikesed suupisted, mida süüakse veini ja õlu kõrvale).

Piirkonnad ja linnad

Barcelona

Barcelona, Kataloonia pealinn, on elav Vahemere-äärne ja kosmopoliitne linn. Barcelona on üks ilusamaid linnu Euroopas ja suuruselt teine linn Hispaanias. Barcelonas võib leida nii romaaniaegseid varemeid kui ka modernset stiili ja avant-garde liikumist 20. sajandist. Barcelonas asub kunstnike meka, Las Ramblase puiestee ja üks maailma grandioossemaid ehitisi – Sacrada Famiglia katedraal.

Girona

Girona (96 000 elanikuga) asub Kirde-Kataloonias, Teri ja Onyari jõe liitumiskohas. Girona on tähtis kaubanduse ja kultuuri keskus. Linn on tuntud oma vanalinna müüri ja Onyari äärsete 19. sajandist pärinevate elumajade poolest. Peamiseks vaatamisväärsuseks on hiiglaslik 90-astmelise peasissepääsu trepiga Santa Maria katedraal. Algselt oli Girona ehitatud roomlaste linnusena ning kitsad tänavad peegeldavad keskaegset minevikku.

Figueres

Figueres on sürrealistliku Salvador Dali kodulinn. Tuntuim vaatamisväärsus on linnateater “Salvador Dali teatri-muuseum", mis on ümberehitatud Dali muuseumiks. See on üks populaarsemaid muuseume Hispaanias.

Zaragoza

Elav linn asub Ebro jõe ääres. Peamised vaatamisväärsused on Balica del Pilar kirik (suurim barokkstiilis ehitis Hispaanias), Plaza de las Catedrales ja La Seo del Salvador.

Madrid

Madrid, Hispaania pealinn ja üks suurimaid linnu Euroopas, on mitmekülgne linn. Madrid on geograafiline, poliitiline ja kultuuriline Hispaania keskus ja olnud Hispaania valitsuse istumiskohaks sajandeid. Siin elavad kuningas ja katoliku peapiiskop. Renessansi- ja barokiaegses linnas on mitmeid vaatamisväärsusi: Puerta del Sol, Plaza Mayor, Neptuni purskkaev, Plaza de la Villa, monument Puerta de Alcalá, Palacio Real (kuningliku perekonna ametlik elukoht), Gran Vía Castellana, Plaza de Castilla, las Ventas, Santiago Bernabéu jalgpallisaation.

Toledo

Toledo on linn Hispaanias, Castilla La Mancha piirkonna pealinn ja Toledo provintsi keskus. Asub Tajo jõel. Tuntud vaatamisväärsused on vanalinn, Santa Maria katedraal, Püha Tomé’i kirik El Greco meistriteosega “El Entierro del seonor de Orgaz” (krahv Orgaze matmine), juudi kvartalis asuv Santa Maria la Blanca sünagoog jpm.