Riigiinfo:

Riigiinfo: Horvaatia

Aadria mere rannikul asuv Horvaatia on üks Euroopa ilusamaid ja looduskaunimaid riike. Lisaks ohtratele vaatamisväärsustele on siin sügavsinine meri ja ilusad rannad, põhjas kõrguvad mäed ning sisemaal laiuvad metsad. Seetõttu on Horvaatias võimalik puhata väga mitmekesiselt - nautida imekaunist loodust, külastada iidseid veneetsiapäraseid linnu, samuti sukelduda ja puhata rannas.

Pindala: 56 542 km2
Kõrgeim mäetipp: Dinara 1830m
Pealinn: Zagreb (u 800 000 elanikku)
Riigikord: parlamentaarne demokraatia
Keel: horvaadi, räägitakse ka serbia, inglise, saksa, itaalia keelt
Valuuta: Horvaatia KUNA (HRK)

Religioon – 87,8% Horvaatia elanikest on katoliiklased, 4,4% õigeusklikud ning 2,6% muu usundi järgijad. 5,2% elanikest ei ole usklikud.
Pinge –  elektrivõrgu pinge on 220 V.
Post ja telefon – telefoniautomaatides kasutatakse münte või kaarte, mida saab soetada postkontorites, hotellides või kioskites. Telefoniautomaadist on odavam helistada kui hotellist. Postmargi hind on kuni u 5 kunat.
Rahvusvaheline kood –  Horvaatiasse helistamiseks on 385, rahvusvaheline kood Horvaatiast helistamiseks on 00. Eestisse helistamiseks tuleb valida järgmised numbrid: 00-372 + linna kood + telefoninumber.
Rahvastik – Horvaatias on 4,475,611 elanikku (2013), kellest 89,6% on horvaadid, 4,5% serblased ning ülejäänud ungarlased, sloveenid, bosnialased ja itaallased.

Toit

                                                                                         Piirkonnad ja linnad

Krk
Krki saar on Aadria mere suurim saar ning siin asub ka Krki rahvusvaheline lennujaam. Horvaatia maismaaga ühendab saart kaasaegne sild. Krk meelitab külastajaid oma fantastilise looduse ja pehme kliimaga. Saare maastikku muudavad mitmekesisemaks väikesed lahesopid. Krk, saare suurim linn, on silmapaistev oma muljetavaldava vanalinna, katedraali ja linna kaitsemüüri jäänuste poolest. Krk on samanimelise saare suurimas asulas paiknev keskne linn ja ajalooline Rooma piiskopkond. Siin saab külastaja nautida fantastilist loodust ja tunda ajalootukset. Antiikne Krki linn on üks Aadria mere piirkonna vanimaid asulaid. Siin on pidevalt elatud alates Vana-Rooma ajast ning tegemist oli koguni ajaloolise Rooma provintsi Dalmaatsia osaga. Linnas võib märgata keskaegseid kindlusi, sealhulgas Kamplini pargi lähedal asuvat Frankopani kindlust; sadamat ja keskväljakut. Tänasel päeval elab linnas umbes 6000 inimest. Kuna linnas asub palju baare ja restorane, tuntakse Krki linna saare ööelu keskusena. Linnas korraldatakse mitmeid paadiekskursioone. Saare lõunaosas asuv Krki linn asub 27 km kaugusel saart mandriga ühendavast ja kõige kaasaegsemast Krčki sillast.
Opatija
Opatija (44 km Rijeka lennujaamast ja 200 km kaugusel Zagrebist) on tuntud kui kõige populaarsem ja luksuslikum kuurort Aadria mere põhjarannikul. Linn on kasvanud 15. sajandil rajatud benediktiini kloostri ümber ning täna nimetatakse Opatijat ka turismi esimeseks „leediks. Alati haljendavasse Opatijasse suhtusid suure soosinguga ka Austria-Ungari impeeriumi valitsejad ja aadlikud. Linna muudab ainulaadseks selle 18.-19. sajandist pärit hästisäilinud hoonete arhitektuur. Siin paikneb arvukalt mainekaid hotelle, mis suudavad rahuldada ka kõige nõudlikumate klientide soove. Enamik neist võib mahutada kuni 8000 külastajat. Kuurordis on rohkelt baare, kohvikuid, tenniseväljakuid, basseine ja ka jahisadam. Enamik bare on avatud kuni hommikuni. Tänu suurepärasele subtroopilisele kliimale peeti Opatijat juba eelmisel sajandil parimate kliimatingimustega kuurordiks terves Euroopas. Siin on võrreldes muude lähipiirkondadega märksa soojem. Mäed on need, mis eraldavad linna ülejäänud maa mandriosast. Piirkonna kõrgeimaks tipuks on Učka (1400 m). Kuna kuurordi mikrokliima on erandlik, sobib paik puhkamiseks igal aastaajal. Jaapani kameeliatest on saanud koguni Opatija turismi sümbol. Opatijast 6 km kaugusel asub hubane ja väike Lovrani kuurort, mis on sobilik paik rahuliku puhkuse otsijatele. Lovranil on õdus vanalinn mitmete restoranide ja kohvikutega.
Porec
Porec on Istria piirkonna kõige populaarsem puhkuse sihtkoht ning seda on korduvalt nimetatud Horvaatia tippkuurortiks Horvaatia Rahvusliku Turismibüroo poolt. Põhilised turismipiirkonnad on linnast lõunapool asuvad kaks lahte nimedega Zelena ja Plava Laguna (Roheline ja Sinine Laguun). Mõlemad on peaaegu nagu väikesed linnad, kus asub mitmeid hotelle, kämpinguid, sadam ning ostu- ja meelelahutuspiirkonnad. Võttes arvesse linna pikka ajalugu ja mitmeid ajaloolisi vaatamisväärsusi, on vanalinna külastamine kohustuslik. Eriti silmapaistev on 6. sajandist pärinev eufraasia basiilika, mis on täiuslikult säilinud ja tuntud oma ilusate kuldmosaiikide poolest.
Baška
Baška - kõige populaarsem väikelinn Krki saarel. Baškas asub üks ilusamaid läbipaistvaima veega kivikliburandu. Kuurort asub rahulikus orus, mida ümbritsevad viinamarjaistandused, oliivisalud ja majesteetlikud Velebiti mäed. Baška vanalinnas on säilinud mitmed Rooma aja kultuuri- ja sakraalmälestised. Baškas on mitu kivikliburanda. Randadest kauneim on “Suur rand “ (Vela Plaza), mis ulatub kesklinna, baaride, restoranide ja kohvikute lähedale. “Suur rand “ katab rannikul 1800 meetri pikkuse ala. Kivikliburand on lastesõbralik ja sobilik ka neile, kes ujuda ei oska.
Malinska
Malinska on Krki üks olulisemaid turismilinnu, mida nimetatakse „kuldsaareks“. Kuurort asub ranniku kirdeosas ning on ümbritsetud lopsaka vahemereliku loodusega. Rannikupiirkonna puutumata looduslik ilu paneb imestama iga külastaja; lugematutel kaljudel looklevatel teeradadel matkates on võimalus nautida eksklusiivseid vaateid. Linn ise tervitab teid aga kaasaegse ja elava meelelahutusega. Krki saar, millel Malinska asub, on erakordne selles mõttes, et seda saab ja ei saa nimetada saareks. Kahtlemata on paik igast küljest ümbritsetud merega. Kuid samas on see piirkond mandriga väga tihedalt seotud. Üle mere ulatuv modernistlik sild ühendab saart Horvaatia mandrialaga. Saarel asub ka lennujaam, kuhu saabub reisijaid üle kogu maailma.

Njivice
See endine kaluriküla on Krki saare üks lemmik puhkepaiku. Esmakordselt on Njivic’i mainitud 1474. aastal. Nüüd meenutavad paiga kuulsusrikast ajalugu iidsed monumendid. Linnapiirkonnas on rannad kivised või betoonist ja linnast väljaspool kaljused. 1,2 km pikkusel Antun Kosta teel võib jalutada ja loodust nautida kuni päris Malinskani välja. Külastades Njivici, proovige kindlasti tennisemängu, minigolfi, sukeldumist või ratsutamist. Njivic asub Krčki sillast 10 km kaugusel.
Rabac
Pikka aega vaid väikseks kalasadamalinnaks olnud Rabac on nüüdseks Istria poolsaare kauneim kuurort. Rabac meelitab reisijaid oma sooja merevee, maalilise rannikuala ja rahvustoite serveerivate restoranidega. See on ideaalne koht perepuhkuseks. Kitsad tänavad laskuvad mägede järskudelt nõlvadelt otse merre ning rannikuala on ümbritsetud mändide ja oleandrite rohelusega.
Kuurort on sobilik ka spordisõpradele. Siin on 20 tenniseväljakut ja loodud võimalused sukeldumiseks ja kalapüügiks. Linnasüdames paiknev St. Marina laht valendab sadadest jahtidest. Korraldatavad ekskursioonid pakuvad võimalust külastada paljusid läheduses ja kaugemal asuvaid saari. Rabaciga külgneb suurejooneline Labini linn, mis täidab külastaja unustamatute muljetega.

NB! Turismimaks: Horvaatias kehtib turismimaks. Hotellides iga öö eest arvestatakse 7,00 HRK täiskasvanu ja 3,50 HRK lapse kohta. Maksmine toimub sisse- või väljaregistreerimisel. 


Ajalugu: praeguse Horvaatia ala asustati juba kiviajal. Keskmise paleoliitikumi ajal elasid Krapinas neandertallased. Varases neoliitikumis kujunesid Starčevo, Vinča, Sopoti ja Hvari kultuurid. Horvaatia geograafilise asendi tõttu on riik saanud mõjutusi paljudelt Euroopa rahvastelt. 400. aastal eKr laiendasid sellel rannikualal oma impeeriumi roomlased. Hiljem on siin valitsenud Habsburgid, türklased, ungarlased. 1945. aastal läks Horvaatia Jugoslaavia koosseisu. 1946. aastal loodi Horvaatia Rahvavabariik, 1963. aastal Horvaatia Sotsialistlik Vabariik. 1990. aastal sai Horvaatiast sarnaselt teiste Balkani maadega sõja tallermaa. Samal aastal võeti referendumi alusel vastu otsus Horvaatia ja Sloveenia iseseisvuse kohta. 1991. aastal kuulutas Horvaatia end iseseisvaks riigiks. Kuu aega peale seda astus riik ametlikult Jugoslaaviast välja, kuid sõda Horvaatia iseseisvuse eest kestis veel neli aastat. 1992. aastal sai Horvaatia ÜRO liikmesriigiks. Tänapäeva Horvaatia on turvaline ja rahulik riik.
 

Mošćenička Draga
Väikese küla rajasid liburnid künkakese tippu. Keskaegse linna kondikava on praegugi aimatav, majad on surutud vastu müüre, tänavad on kitsatd, uulitsad ja hoovid ahtad. Külast avanevad hurmavad vaated Kvarneri lahele.