VIISA

Eesti kodanikule on Maroko viisavaba.

PAGAS
Õhusõidukisse võib kaasa võtta pagasi (100x50x80) kaaluga 23 kg inimese kohta. Iga lisakilo eest võidakse paluda Teil juurde maksta vastavalt vedaja tingimustele. Reisija tohib lennuki salongi kaasa võtta ühe ühiku käsipagasit, mille kogukaal ei tohi ületada 8 kg ja käsipagasi maksimaalne suurus ei tohi ületada mõõtmeid 55 x 40 x 20 cm (kaasa arvatud pagasi käepidemed ja rattad). Käsipagas peab ära mahtuma lennuki salongis pagasi jaoks ettenähtud kohale või reisija ees asetseva istme alla. Isiklik ese võib olla üks järgnevast: naiste käekott ,arvutikott, tax free kott, fotokaamera kott, vihmavari. Reisijal pole lubatud tuua lennuki pardale tulirelvi, laskemoona, nuge, mänguasju või muid tulirelvi jäljendavaid või ohtlikke esemeid, samuti igasuguseid teravaid ja lõikavaid tööriistu. Lennufirma ei vastuta kahju eest, kui sellised esemed kinni peetakse ja ära võetakse. Täpsema loetelu keelatud esemetest leiate Tallinna lennujaama kodulehelt.

MAROKO

Arstiabi: ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst. Ostke enne reisileminekut tervisekindlustus. Tutvuge hoolikalt oma kindlustuspoliisis esitatud tingimustega ning selgitage välja, milline on kindlustushüvitise maksmise kord (nt millised dokumendid tuleb kindlustusseltsile esitada, kui teil tekib probleeme tervisega ning te peate oma raviarved ise tasuma). Kindlustusseltsid nõuavad osutatud raviteenuste kohta harilikult järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja ravimi ostukviitungid. Raviteenuste kulud hüvitatakse, kui esitate kindlustusseltsile õigeaegselt vajalikud dokumendid.

Kliima:

Maroko asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma.

Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. Samal ajal, kui lõuna ja kagu piirkonna kõrbealadel tõuseb suvel temperatuur ekstreemselt kõrgele, on mäestike kõrgematel aladel suveõhtutel jahe ja talvel väga külm. Atlase mäestik eraldab vahemerelise ja Sahara kõrbelise kliimaga ala, mistõttu vahemerelise kliimaga piirkonnale on iseloomulikud kuiv kuum suvi ja niiske soe talv. Ööpäevane temperatuur on väga muutlik. Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23–28 °C, jaanuaris 9–12 °C, sademeid 600–800 mm aastas. Mägedes on kliima niiskem ja jahedam. Sademeid on üle 1000 mm aastas, kõrgemal kui 2000 m on 3–4 talvekuu keskmine temperatuur alla 0 °C, lumikate püsib 4–5 kuud. Maa lõuna- ja idaosas valitseb kuiv mandriline kliima, sademeid 100–200 mm, kohati 50 mm aastas.

Pangad: tüüpiliselt avatud 8:30-15.30

Kauplused: tüüpiliselt avatud 10.00-21.00

Raha: dirhem (MAD),

Riigiinfo

Pindala: 446 550 km²
Kõrgeim mäetipp: Toubkal - 4,167 m
Pealinn: Rabat
Riigikord:põhiseaduslik monarhia
Keel: araabia, tamasikti
Valuuta: dirhem (MAD)
Religioon: Moslem
Pinge: 220 v, kasutusel nii kahe kui ka kolme otsaga pistikud. Adapter vajalik.
Rahvusvaheline suunakood: +212

Rahvastik: Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid – kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi- ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale vähenenud.

Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Rahvastik on pidevalt kasvanud ja 2025. aasta eeldatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ja suremus väike. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 68 in/km². Kõige tihedam on asustus linnastunud rannikualadel. Maroko lõunaosa ja mäestikualad on asustatud väga hõredalt. Linnades elab 58% inimestest.

Toit: Tüüpilised toidud on falafel, hummus, kuskus, lameleib, brochette (Maroko kebab), Harira supp (tüüpiliselt lambalihaga), zaalouk (baklažaani salat), baklažaan, birouat (täidetud pirukad). Süüakse palju taimetoitu. Kalade chermoula. Juuakse palju teed ja kohvi.

Piirkonnad ja linnad:

Rabat:

Rabat (Ar-Ribāţ) on Maroko pealinn ja riigi suuruselt teine linn Casablanca järel. Ta asub Atlandi ookeani rannikul Bou Regregi jõe suudmes. Jõe vastaskaldal asub Salé linn.

Rabati kohal asus 3. sajandil eKr asula nimega Chellah. Roomlased rajasid sinna 40. aastal Sala Colonia asula ja lahkusid sealt 250.aastal, jättes linna berberitele.

1146 muutis Almohaadi valitseja Abd al-Mu'min asula kindluseks ja andis sellele 1170 nimeks Ribatu l-Fath (võidu kants), millest pärineb ka tänapäeva nimi. Ent sellele järgnes hoopis sajanditepikkuna allakäik.1515 teatas mauri rändur El-Wassan, et linnas on ainult sada asustatud maja. 1912. aastal vallutasid prantslased Maroko ja prantsuse kindral Hubert Lyaytey viis Maroko pealinna Fezist üle Rabati, sest berberite ülestõusud olid muutnud Fèsi ebakindlaks kohaks. Ka sultan Yusef ben Hassan (valitses1912-1927) ja kuningas Mohammed V(pärast Maroko iseseisvumist 1956. valisid pealinnaks Rabati.

Marrakech:

Marrakesh, endine keiserlik linn Lääne-Marokos, on suur majanduskeskus ning seal asuvad mošeed, paleed ja aiad. Medina on tihedalt täis, müüriga ümbritsetud keskaegne linn, mis pärineb Berberi impeeriumist ja mille labürintilaadsed alleed, kus õitsvad turud (turuplatsid) müüvad traditsioonilisi tekstiile, keraamikat ja ehteid. Linna sümbol ja miilide kaugusel nähtav on 12. sajandi Koutoubia mošee mauride minarett.

Fez:

Fès on linn Marokos,Fez-Boulemane'i piirkonna keskus, elanike arvult riigi kolmas linn. Linna asutas 789. aasta Idris I oma riigi uue pealinnana.Fès on korduvalt olnud Maroko pealinn, viimati 1912. aastani. Fèsi al-Qarawiyyini ülikool on asutatud 859.aastal. Seda peetakse maailma vanimaks. Fèsi vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse (aastast 1981). Linna nimest tuleb peakatte fess nimetus.

Casablanca:

(hispaania 'valge maja', araabia الدار البيضاء ad-Dār al-Bayḍāʼ) on Maroko suurim linn. Asub Atlandi ookeani rannikul. Elanike arv on üle 3,5 miljoni. 1943. aastal toimus linnassuur Casablanca konverents.

Meknez:

Meknes on linn Marokos. Linn on asutatud 11. sajandil. Linnas asub Moulay Ismaili ülikool. 

Rabat:

Rabat (Ar-Ribāţ) on Maroko pealinn ja riigi suuruselt teine linn Casablanca järel. Ta asub Atlandi ookeani rannikul Bou Regregi jõe suudmes. Jõe vastaskaldal asub Salé linn.

Rabati kohal asus 3. sajandil eKr asula nimega Chellah. Roomlased rajasid sinna 40. aastal Sala Colonia asula ja lahkusid sealt 250.aastal, jättes linna berberitele.

1146 muutis Almohaadi valitseja Abd al-Mu'min asula kindluseks ja andis sellele 1170 nimeks Ribatu l-Fath (võidu kants), millest pärineb ka tänapäeva nimi. Ent sellele järgnes hoopis sajanditepikkuna allakäik.1515 teatas mauri rändur El-Wassan, et linnas on ainult sada asustatud maja. 1912. aastal vallutasid prantslased Maroko ja prantsuse kindral Hubert Lyaytey viis Maroko pealinna Fezist üle Rabati, sest berberite ülestõusud olid muutnud Fèsi ebakindlaks kohaks. Ka sultan Yusef ben Hassan (valitses1912-1927) ja kuningas Mohammed V(pärast Maroko iseseisvumist 1956. valisid pealinnaks Rabati.