Riigiinfo: Maroko

Maroko on Põhja-Aafrika riik, mille pealinn on Rabat. Riik piirneb läänes Atlandi ookeani ja põhjas Vahemerega. Maroko on tuntud oma mitmekesise kultuuri, ajalooliste linnade – näiteks Marrakech, Fes ja Casablanca – ning kauni looduse poolest, kuhu kuuluvad mäed, orud ja kõrbemaastikud.

Riigis räägitakse peamiselt araabia ja berberi keelt ning enamik elanikest järgib islamit. Maroko on tuntud oma rikkaliku köögi, värvika käsitöö ja traditsioonilise muusika poolest. Turism mängib riigi majanduses olulist rolli – igal aastal külastavad seda miljonid turistid, et avastada selle ajaloolisi paiku, maastikke ja kultuurilist rikkust.

Rabat, Maroko pealinn, asub Atlandi ookeani kaldal. Linnas leidub kauneid aedu, ajaloolisi kindlusi ja kuninglikke paleesid. Üks peamisi vaatamisväärsusi on Kuninglik Palee Dar al-Makhzen, mis sümboliseerib Maroko kuninglikku elegantsi ja traditsioone. Samuti väärib külastamist Hassani torn – pooleli jäänud minaret, mis on jäänud osaks kunagisest suurest mošeest ja pakub suurepäraseid vaateid linnale.

UNESCO maailmapärand Marokos

Maroko kultuuripärand on rahvusvaheliselt tunnustatud: mitmed linnad ja paigad kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja. Eriliselt silmapaistvad on Marrakechi, Fesi ja Tétouani vanalinnad – labürinditaolised medinad, kus kitsad tänavad viivad ajalooliste hoonete, käsitöömeistrite töökodade ja värviliste turgudeni. Need linnaosad pulbitsevad elust ja on säilitanud oma sajanditevanused traditsioonid.

Rabat, Maroko modernne pealinn, on samuti UNESCO kaitse all tänu ainulaadsele islami ja Euroopa arhitektuuri segule ning ajaloolistele monumentidele. See on linn, kus mineviku ilu kohtub tänapäevase elurütmiga, luues unikaalse atmosfääri, mis köidab külastajaid üle maailma.

Kõik need paigad kutsuvad avastama ja imetlema – iga tänav ja iga kivi räägib oma lugu, pakkudes haruldast teekonda läbi Maroko ajaloo ja kultuuripärandi.

Põhiandmed

• Pealinn: Rabat
• Üldpindala: 446 550 km²
• Rahvaarv: umbes 37 miljonit
• Riigikeel: araabia
• Religioon: islam
• Rahaühik: Maroko dirham (MAD)
• Elekter: 220–240 V
• Ajavahe: Maroko on Eesti ajast 1 tund taga
• Telefonikood: +212

Geograafia

Maroko asub Põhja-Aafrikas ja on üks läänepoolsemaid riike Aafrika mandril. Riik piirneb Atlandi ookeaniga läänes ja Vahemerega põhjas. Maroko põhjarannik on ligikaudu 1835 kilomeetrit pikk ning seal kohtuvad Vahemeri ja Atlandi ookean.

Riik jaguneb mitmeks looduspiirkonnaks: mägised alad, tasandikud ja kõrbed. Marokos asuvad Kõrg-Atlase ja Anti-Atlase mäestikud. Kõrg-Atlas on kõrgeim mäeahelik Põhja-Aafrikas, kus asub ka Maroko kõrgeim tipp – Toubkali mägi (4167 m). Riigi idaosas laiuvad Sahara kõrbealad, pakkudes muljet avaldavaid liivadüüne ja unikaalseid loodusmaastikke.

Lisaks mägedele leidub ka viljakaid tasandikke, eriti mägede jalamil, mis sobivad hästi põllumajanduseks. Maroko rannikul on nii liivarandu kui ka kaljuseid kaldajooni, mis muudavad riigi looduse mitmekesiseks ja maaliliseks.

Maroko piirneb Alžeeria, Lääne-Sahara ja Hispaaniale kuuluvate enklaavidega Ceuta ja Melilla. Need naabrid mõjutavad riigi kultuuri, poliitikat ja majandust, kujundades Põhja-Aafrika piirkonna olulisi geopoliitilisi suhteid.

Kliima

Maroko kliima varieerub olenevalt piirkonnast, kuid üldiselt on see Vahemere-tüüpi kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved aga pehmed ja mõõdukad.

Suvi: Rannikualadel, nagu Casablanca ja Rabat, on suved mõõdukalt soojad, kuid sisemaa linnades, näiteks Marrakechis ja Fesis, võivad temperatuurid tõusta üle 40 °C. Kõrbealadel, eriti Sahara piirkonnas, võivad suvised temperatuurid olla äärmuslikult kõrged.

Talv: Rannikualadel on talved jahedamad, kuid endiselt meeldivalt soojad. Päevased temperatuurid on tavaliselt üle 15 °C, ööd võivad olla jahedad. Mägipiirkondades, nagu Kõrg-Atlas, sajab talvel lund ja piirkonnad muutuvad populaarseteks talispordikeskusteks.

Talv on sageli parim aeg Marokot külastada, eriti kui soovitakse vältida suvist kuumust. Siiski soovitatakse enne reisi kontrollida ilmaolusid vastavalt piirkonnale, sest kliima erineb märkimisväärselt rannikul, mägedes ja kõrbes.

Raha

Marokos on kasutusel Maroko dirham (MAD). Suuremates linnades, turismipiirkondades, hotellides, restoranides ja kauplustes saab maksta deebet- või krediitkaardiga, kuid väiksemates kohtades on sularaha eelistatud makseviis. Sularahaautomaadid on laialdaselt kättesaadavad, kuid soovitatav on hoida kaasas väiksemaid rahatähti ja münte igapäevasteks ostudeks.

Riigipühad

• Iid al-Fitr – islami püha, mis tähistab ramadaani lõppu ja paastuaja lõpetamist. Kuupäev sõltub kuu nähtavusest islami kalendris.
• Iid al-Adha (Ohverdamispüha) – üks tähtsamaid islami pühasid, mille aeg muutub igal aastal vastavalt islami kalendrile.
• Troonipäev – 30. juulil tähistatakse Maroko kuninga troonile tuleku aastapäeva.
• Kuningapäev – 18. novembril tähistatakse Maroko kuninga sünnipäeva, mis on riiklik puhkepäev.
• Arafa päev – islami püha, mis eelneb Iid al-Adha’le (kuupäevad varieeruvad islami kalendri järgi).
• Maulid al-Nabi – prohvet Muhammedi sünnipäev, mille täpne aeg sõltub islami kuutsüklist.

Toit

Maroko traditsiooniline toitumine kajastab riigi kultuurilist mitmekesisust ja ajaloolist pärandit. Köök põhineb looduslikel ja tervislikel koostisosadel: värsked köögiviljad, tailiha, maitseroheline ja vürtsid moodustavad toitude põhiosa.

Levinud köögiviljad on tomatid, paprikad, baklažaanid, kartulid, suvikõrvitsad, porgandid ja sibulad. Peamised lihaliigid on lammas, veis ja kana – neist valmistatakse roogi nagu kefta (hakklihavardad) ja tajine (hautis). Kuna Maroko piirneb merega, on toidus olulisel kohal ka kala ja mereannid.

Maroko köögi lahutamatu osa on vürtsid: kaneel, koriander, paprika, safran, ingver, kurkum ja harissa (vürtsikas tšillipasta). Sealiha ei kasutata, kuna enamik elanikkonnast järgib islamit. Alkoholi pakutakse peamiselt turismipiirkondades, kuid see ei ole laialt levinud.

Maroko köök on maitserikas ja tervislik, rõhutades värskete koostisosade tähtsust ning pakkudes külastajatele rikkalikke ja autentseid maitseelamusi.