Riigiinfo : Prantsusmaa

Prantsusmaa on kaunis riik Lääne-Euroopas, tuntud oma ajalooliste vaatamisväärsuste, veinide, peene köögi ja moe poolest. Selle pealinn on Pariis, mis on kuulus oma kunsti, muuseumide ja sümboli - Eiffeli torni poolest. Prantsusmaa omab ka ainulaadseid loodusilu, sealhulgas Alpe ja Vahemere randu. Teiste tuntud kohtade hulka kuuluvad Louvre, Versaille'i loss, Kolme Gallia amfiteater Lyonis ja Lascaux'i koopamaalid. Riigis on arenenud kunst, kultuur ja gastronoomia, mis muudab selle atraktiivseks reisisihtkohaks. Prantsusmaa on üks maailma kõige linnastunumaid riike. Suuremad linnad hõlmavad pealinna Pariisi, Marseille'i, Lyon'i, Toulouse'i ja Nice'i.

Prantsusmaal on palju objekte, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Nende hulka kuuluvad ajaloolised linnad, arhitektuurimälestised, loodusmälestised ja muud ainulaadsed kohad. Mõned neist hõlmavad Louvre'i ja seda ümbritsevaid piirkondi Pariisis, Lascaux koopamaalingutega, Versailles' paleed, Mont-Saint-Micheli kloostrit, Kolme Gallia amfiteatrit Lyonis, Chambordi lossi ja Carcassonne'i katari kindlust. Need objektid on UNESCO poolt tunnustatud ainulaadseteks kultuuri- ja loodusmälestisteks, mis väärivad erilist tähelepanu ja säilitamist.

Prantsuse Vabariik - République française

Pealinn - Pariis

Üldpindala - 551 695 km²

Elekter - 230 V

Rahvaarv - 62 miljonit

Religioon - Enamik prantslasi on kristlased, kuid Prantsusmaa on mitmekultuuriline riik, kus on ka muid usutunnistusi ja usulisi kogukondi.

Riigikeel - prantsuse keel

Rahaühik - euro (€)

Ajavahe - Prantsusmaa on Eesti suhtes 1 tund taga.

Telefonikood - + 33

Geograafia

Prantsusmaa on Lääne-Euroopas mitmekesise geograafiaga riik, hõlmates erinevaid maastikke alates mägedest kuni rannikualadeni. Prantsusmaa Atlandi ookeani rannik on umbes 1100 kilomeetrit pikk, samal ajal kui Vahemere rannik on umbes 550 kilomeetrit pikk. Prantsusmaa pikkus põhjast lõunasse on umbes 1000 kilomeetrit, samas kui läänest itta ulatub riik umbes 1000 kilomeetri kaugusele.

Prantsusmaa idaosas ulatuvad Alpid, üks Euroopa suurimaid mäestikke, hõlmates umbes 1200 kilomeetrit. Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc, asub Alpides ja on umbes 4810 meetri kõrgune.Teine oluline mäestik on Pürenee mäestik, mis moodustab loodusliku piiri Prantsusmaa ja Hispaania vahel.

Prantsusmaa on rikas jõgede poolest. Mõned olulised jõed hõlmavad Seine'i, Loire'i, Rhône'i ja Garonne'i. Seine'i jõgi läbib Pariisi ja on üks tähtsamaid jõgesid riigis. Seine jõgi on umbes 775 kilomeetrit pikk.

Prantsusmaa piirneb mitme Euroopa riigiga - Belgia (300km), Luksemburg (300km), Saksamaa (400km), Šveits(550km), Itaalia (1000km), Monaco (1000km), Andorra (850km), Hispaania (1000km)

Kliima

Suvel Prantsusmaal on enamikus piirkondades soe ja päikeseline ilm. Lõuna-Prantsusmaal, eriti Vahemere ääres, võib olla väga kuum, temperatuurid võivad tõusta üle 30°C (86°F). See on suurepärane aeg nautida rannapuhkust ja avatud õhu tegevusi. Põhja-Prantsusmaal on suved mõõdukalt soojad, temperatuuridega umbes 20-25°C (68-77°F), mis muudab selle ideaalseks ajaks  linnade uurimiseks ja muudeks vaatamisväärsusteks.Talvel varieerub ilm sõltuvalt piirkonnast. Lõuna-Prantsusmaal on talved peamiselt leebelt jahedad, temperatuuridega umbes 10-15°C (50-59°F). Alpides ja Püreneedes võib olla lund, muutes need populaarseks sihtkohaks suusapuhkuseks. Põhja-Prantsusmaal on talved külmad ja niisked, temperatuuridega umbes 0-7°C (32-45°F). Paris ja teistes linnades võib näha kerget lund, kuid see ei ole püsiv nähtus. Talvel on see suurepärane aeg külastada Prantsusmaa kuulsaid jõuluturge ja nautida siseruumides toimuvaid kultuuriüritusi.

Raha

Prantsusmaal on kasutusel euro. Enamikes kohtades saab tasuda ka deebet- ja krediitkaardiga.

Riigipühad

1. jaanuar - Uusaasta päev (Jour de l'An)

6. jaanuar - Ilmumispüha (L'Épiphanie) 

1. mai - Tööliste päev (Fête du Travail)

8. mai - Võidupüha (Victoire 1945)

mai või juuni (liikuv püha, neljas neljapäev pärast lihavõtteid) - Kristuse taevaminemise päev (L'Ascension) 

mai või juuni (liikuv püha, seitse nädalat pärast ülestõusmispühade esmaspäeva)- Nelipühade püha (La Pentecôte)

14. juuli - Bastille'i päev (La Fête Nationale või Le 14 Juillet)

15. august - Neitsi Maarja taevaminemise päev (L'Assomption)

1. november - Kõigi pühakute päev (La Toussaint)

11. november - Relvarahu (L'Armistice)

25. detsember - Jõulud (Noël)

Toit

Prantsuse köök on maailmakuulus oma maitse rikkuse, peene tunde ja suurepäraste toiduainete poolest. Prantsuse toit on oluline osa Prantsusmaa kultuurist ja identiteedist. Prantsuse toitlustustraditsioonid rõhutavad kvaliteetseid tooraineid, hooajalisi koostisosi ja maitserikkust. Toidukorrad Prantsusmaal võivad olla suhteliselt pikaajalised ja keskenduvad sageli ühisele söömisele ning nautimisele.Õhtusöök on tähtis söögikord, kus pereliikmed kogunevad ühise laua taha.

Prantslased naudivad sageli mitmekesiseid eelroogasid, nagu supid, salatid, suupisted ja mereannid enne peamise roa nautimist. Need aitavad suurendada maitseelamusi. Prantsuse juustud on maailmakuulsad oma erinevate maitsete ja tekstuuride poolest. Sageli serveeritakse neid koos veini ja leivaga. Camembert, Brie, Roquefort ja Gruyère on tuntumad juustud ja Baguette ja Croissantid tuntumad leiva-saiatooted. Prantslased armastavad magustoite, nagu kreemid, šokolaadifondüü, jäätis ja küpsetised. Macaronid ja éclairid on populaarsed maiustused. Prantsusmaa on tuntud oma kvaliteetveinide poolest. Lisaks veinidele on populaarsed ka siidrid, mineraalvesi ja kohv.

Või, teine Prantsuse piimatoodete pärl, on rikkaliku maitse ja kreemise tekstuuriga, valmistatud kvaliteetsest koorest. See lisatakse pagaritoodetele, kastmetele ja muudele roogadele, andes neile unikaalse ja võrratu maitse. Koor, jogurtid ja kohupiimatooted täiendavad Prantsuse piimasaaduste valikut, tuues lauale värskust ja rikkalikku maitset. Neid kasutatakse mitmesugustes roogades, alates maitsvatest magustoitudest kuni südamliku hommikusöögini.Ja kes võiks unustada Prantsuse kohvikultuuri, kus kohv seguneb kunstiliselt piimaga, tekitades elavat ja lummavat maitseelamust. Café au lait ja café crème ärkavad hommikuti maitsesümfoonia elule, samas kui külmad šokolaadijoogid koos piimaga toovad magusat naudingut.

Need elegantsed ja maitsvad piimatooted on lahutamatuks osaks Prantsuse söögilauast, täiustades iga roa maitset ja muutes iga ampsu tõeliseks naudinguks. Prantsusmaa piimatooted on rohkem kui lihtsalt toit - need on kunstiteosed, mis rõõmustavad meie meeli ja viivad meid maitse rännakule Prantsuse köögi võluvasse maailma.

Prantslased naudivad toidu ostlemist värske turult, kust saab osta värskeid puu- ja köögivilju, juustu, liha ja mereande.

Riigiinfo: Itaalia

Itaalia kuulub maailma viie kõige enam külastatava turismimaa hulka – aastas külastab seda imelist riiki enam kui 40 miljonit välisturisti. Sealne turism tugineb maa väga mitmekesisele ajaloole ja tohutule hulgale kultuuriväärtustele, aga ka itaalia kuulsale köögile ja rõivamoele. Itaalia on väheseid riike Euroopas, kus rahvusvaheliselt väga hinnatud turismiobjekte võib leida riigi kõikides piirkondades. Itaalia pealinn Rooma on aga kogu turistide üks lemmiklinnu kogu maailmas – aastas külastab seda „igavest linna“ peaaegu 10 miljonit välisturisti.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Itaaliast 44 kultuuriobjekti ja 3 loodusobjekti. Muuhulgas kuuluvad nimistusse Rooma vanalinn; Veneetsia linn koos laguuniga; Verona linn; Napoli vanalinn; Firenze vanalinn; Ferrara vanalinn ja Po jõe org; Pompei, Herculaneum’i ja Torre Annunziata ajaloolised alad, Pisa torn, Castel del Monte kindlus, Modena katedraal, Val d'Orcia kultuurmaastik jne.

Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana

Pealinn: Rooma

Üldpindala: 301 263 km²

Elekter: 220 V.

Rahvaarv: 62 miljonit

Religioon: valdavalt rooma-katoliku usk (87,8% itaallastest peab end rooma-katoliiklasteks).

Riigikeel: itaalia keel

Rahaühik: euro (EUR)

Ajavahe: Itaalias on aeg Eesti omast 1 tund taga

Telefonikood: +39

Geograafia

Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared.

Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km.

Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1277 m) ja Etna (3340 m). Esineb maavärinaid. Itaalia suuremad jõed on Po, Tiber, Arno jt.

Kliima

Itaalia on üldiselt klassikalise vahemerelise kliimaga, pehme talve ja suhteliselt kuuma ning kuiva suvega. Keskmine temperatuur augustis / jaanuaris: Milano +19-28°C / +2-8°C, Rooma +25-30°C / +5-11°C ning Napoli +18-29°C / +7-13°C. Põhja-Itaalias, Po madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Siiski näeb ka Itaalias mõnikord lund, näiteks Calabrias. Vihmad algavad enamasti oktoobris. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk 1520mm. Suvi toob endaga kaasa la bora (kuum tuul lõunast), mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Sahara kõrbest pärit kuivad tuuled toovad endaga kuumust ja liivatolmu.

Raha

Itaalias on kasutusel euro. Enamikes kohtades saab tasuda ka deebet- ja krediitkaardiga.

Riigipühad

1. jaanuar – uusaasta

6. jaanuar – Epifaania (Issanda ilmumise püha)

Ülestõusmispühade esmaspäev – muutuv

25. aprill – fašismist vabastamise püha (1945. aastal)

1. mai – tööpüha

2. juuni – Vabariigi väljakuulutamise aastapäev (1946. aasta referendum, mis muutis Itaalia

monarhiast vabariigiks)

15. august – Ferragosto ehk rukkimaarjapäev

1. november – pühakute päev (Ognissanti)

8. detsember – Püha Neitsi Maarja päev

25. detsember – jõulupüha

26. detsember – Püha Stefanose päev

Toit

Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning nisuküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: artisokid, sparglid, rooskapsad, baklazaanid, oliivi- ja viigipuud, melonid ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt.

Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati- või paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti spaghetti (peenike pikk õõnsuseta makaron), valget nisujahu leiba, pirukaid (pitsa) ja täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi.

Rõõska piima tarvitatakse toiduks väga harva, koort peaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite juustust ning juustuga. Rasvadest on esikohal oliiviõli, vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki. Võid ja margariini valmisatakse vähe. Salatid tehakse õlikastmega. Magustoitudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus, pähkleid ja nendest valmistatud maiustusi- martsipani, pähklikooke, torte ning jäätisi.

Covid-19
Riiki sisenemise tingimused
Alates 01.06.2022 riiki sisenemisel enam reisipiirangud ei kehti ning ei nõuta EL COVID digitõendi (vaktsineerimis- läbipõdemis- või testimistõend) olemasolu.

Riigisisesed piirangud
Digitõendi esitamise nõue kehtib ainult meditsiiniasutustes ja haiglates.
Kaitsemaski kandmine avalikes siseruumides ja rahvarohketel väliüritustel on soovituslik kogu riigis alates 6 eluaastast.
FFP2 maski nõutakse ühistranspordis (lennukites, rongides, laevadel, bussides), teatrites, kinodes, staadionil jms meelelahutuskohtades.
Kui haigestute või annate positiivse COVID testitulemuse Itaalias, võtke ühendust regiooni infonumbriga. Tuleb viibida isolatsioonis ja teha kordusteste 10., 17. ja 21. päeval. Lähikontaktsed ei pea jääma isolatsiooni. Tõend väljastatakse isolatsiooniperioodi lõppemise kohta, kui testimine annab negatiivse testitulemuse või kui on möödunud 21 päeva esimesest positiivsest testist. Kui inimene on saanud tõhustusdoosi või on lõpetanud esmase vaktsineerimiskuuri viimase 120 päeva jooksul, võib teha esimest kordustesti pärast 7 päeva isolatsioonis.
(Info: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/itaalia/)

Tingimused võivad jooksvalt muutuda, mistõttu palume vahetult enne reisi üle kontrollida info riiki sisenemise tingimuste kohta reisiinfo käsiraamatust
http://www.iatatravelcentre.com/passport-visa-health-traveldocument-requirements.htm

Välisministeerium soovitab end registreerida enne reisi siin:
https://rakendused.vm.ee/eelregistreerimine/
 
Rohkem informatsiooni Itaalia kohta leiate Eesti Välisministeeriumi veebilehel: http://vm.ee/et/riigid/itaalia  või Itaalia Suursaatkonna veebilehel Tallinnas: http://www.ambtallinn.esteri.it/ambasciata_tallinn

Itaalia Välisministeerium:
http://www.esteri.it/MAE/EN

Lapsega reisimine
Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse seaduslik hooldaja (näit. vanavanem, peretuttav jne), peaks reisil kaasas olema lapse vanemate ühine nõusolek. Sama kehtib juhul, kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest. Volituse näidise ja lisainfo lastega reisimiseks leiate järgmisel lingil https://reisitargalt.vm.ee/lastega-reisimine/. Kui reisite alaealise lapsega, kelle perekonnanimi erineb temaga koos reisiva täiskasvanu perekonnanimest, on piiriületuseks vaja notariaalset kinnitust.

Informatsioon ja nõustamine nakkushaiguste riskipiirkondade ja vaktsineerimissoovituste kohta http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/reisimine-ja-tervis.html, http://vaktsiin.ee/reisijale/ ja http://www.vm.ee/?q=et/node/4832

Covid-19
Riiki sisenemise tingimused

Prantsusmaale sisenemisel ei kehti enam reisipiirangud ning ei nõuta EL COVID digitõendi (vaktsineerimis- läbipõdemis- või testimistõend) olemasolu.

Juhime tähelepanu sellele, et Prantsusmaa võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi. Lisaküsimuste korral soovitame pöörduda Prantsusmaa saatkonna poole Tallinnas.


Tingimused võivad jooksvalt muutuda, mistõttu palume vahetult enne reisi üle kontrollida info riiki sisenemise tingimuste kohta reisiinfo käsiraamatust

Kasulikud lingid: Prantsusmaa reisiinfo

Välisministeerium soovitab end registreerida enne reisi siin:
https://rakendused.vm.ee/eelregistreerimine/
 
Rohkem informatsiooni Prantsusmaa kohta leiate Eesti Välisministeeriumi veebilehel: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/prantsusmaa/

Prantsusmaa Välisministeerium:
https://ee.ambafrance.org/-Prantsusmaa-

Lapsega reisimine
Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse seaduslik hooldaja (näit. vanavanem, peretuttav jne), peaks reisil kaasas olema lapse vanemate ühine nõusolek. Sama kehtib juhul, kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest. Volituse näidise ja lisainfo lastega reisimiseks leiate järgmisel lingil https://reisitargalt.vm.ee/lastega-reisimine/. Kui reisite alaealise lapsega, kelle perekonnanimi erineb temaga koos reisiva täiskasvanu perekonnanimest, on piiriületuseks vaja notariaalset kinnitust.

Informatsioon ja nõustamine nakkushaiguste riskipiirkondade ja vaktsineerimissoovituste kohta http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/reisimine-ja-tervis.html, http://vaktsiin.ee/reisijale/ ja http://www.vm.ee/?q=et/node/4832